Страницы

четверг, 16 мая 2013 г.

საქართველოს შესახებ



.saqarTvelo saxelmwifoa, romelic ZiriTadad qarTvelebiTaa dasaxlebuli. X saukuneSi saqarTvelo eTnikur-kulturuli cneba iyo da gulisxmobda qarTis tomisa da qarTuli kulturuli egidiT yvela qarTveluri da zogierTi araqarTveluri tomis kulturul erTobliobas, mogvianebiT ki – maT eTnikur-kulturul-religiur-socialur-ekonomikur-politikur erTobliobas, romlis saboloo forma -erTiani saxelmwifo- XI saukunis dasawyisSi Camoyalibda. XII-XIV saukuneebSi saqarTvelod iwodeboda ukve mTliani qristianuli da nawilobriv muslimanuri kavkasia. XIV saukuneSi saxelmwifos samefo-samravroebad daSlis Semdeg terminma ,,saqarTvelo,, dakarga politikuri Sinaarsi. ucxoelebisaTvis igi ufro metad eTno-geografiuli cneba gaxda(gruzia, vrastan, gurjistan da sxva).

mdebareoba, buneba, klimaturi pirobebi

saqarTvelo qveyanaa samxreT-aRmosavleT evropaSi, romelsac  dasavleTidan Savi zRva, aRmosavleTidan – azerbaijani, CrdiloeTidan ruseTi, samxreTidan ki TurqeTi da somxeTi esazRvreba. saqarTvelos ruseTisagan didi kavkasionis qedi gamoyofs, xolo samxreTis sazRvari mcire kavkasionis mTianeTis qedebsa da vulkanur zegnebze gadis. qveynis teritoriis 85% mTiania. kavkasionis umaRlesi mwvervalebis simaRle zRvis donidan 5000 metrs aRemateba.

saqarTvelos fizikur-geografiuli da klimaturi pirobebis mravalferovneba da bunebrivi wylebis simravle, aseve dedamiwis sxvadasxva kuTxidan Semotanili mcenareebi ganapirobebs misi floris simdidresa da gansakuTrebulobas. aq gvxvdeba Savi zRvis qviSiani napirebi da maradiuli TovliT dafa­ruli mwvervalebi, teniani subtropikebi da na­xevrad udabnoebi, unikaluri sfagnuri Waobebi da xSiri tyiT Semosili mTis xeobebi, aseve veluri bunebis TiTqmis xeluxlebeli adgilebi. bunebis aseTi mravalferovnebis wyalobiT SesaZlebelia zafxulSi TxilamurebiT sriali da Semdeg zRvaze banaoba.

saqarTveloSi subtropikuli klimatia, zafxulSi temperatura 30-35 gradusia, zamTarSi -20-dan +15 mde.

 

mosaxleoba

qveynis teristoriis saerTo farTobi 69 500  km2-ia. saqarTvelo ramdenime istoriul-geografiul regions moicavs: qarTls, kaxeTs, fSavs, xevsureTs, mTiuleTs, gudamayars, TuSeTs (aRmosavleT saqarTvelo), imereTs, gurias, aWaras, samegrelos, raWas, leCxums, svaneTs (dasavleT saqarTvelo), istoriuli samcxe-javaxeTisa da mesxeTis nawils (samxreT saqarTvelo).

mosaxleobis saerTo reaodenoba Seadgens  daaxloebiT 5 339 000-s., romelTagan 71% qarTvelia, 8% - somxebi,  5% - rusebi,  3,0% - osebi, 6% -  azerbaijanelebi, 1.0% - ukrainelebi, 2% - berZnebi da 0,2% -  ebraelebi.

                       
istoriuli konturebi 
saqarTvelo erT-erTi uZvelesi qveyanaa 3 aTaswlovani istoriiT. pirveli qarTuli saxelmwifoebi diaoxi
(saqarTvelos samxreT-dasavleTiT) da kolxa (Savi zRvis samxreT-aRmosavleT sanapiro) jer kidev Zv.w. XII-VIIIs.s. arsebobda. Zv.w. VI-IV ss. saqarTvelos teritoriaze Camoyalibda egrisisa da qarTlis samefoebi. qarTlis samefo gansakuTrebiT gaZlierda Zv.w. IV-III ss., farnavazis mefobis dros. am dros qarTlis samefos dedaqalaqi iyo mcxeTa, mTavari RvTaeba - armazi.

V s. vaxtang gorgaslis mefobis periods ukavSirdeba Tbilisis warmoqmna da eklesiaTa gacxovelebuli mSenebloba mTeli qveynis teritoriaze.
VII-IX ss. saqarTveloSi arabebi batonobdnen. swored arabebTan brZolaSi Camoyalibda erTiani feodaluri qarTuli monarqia bagrat III-is meTaurobiT.
XI-XII ss., daviT aRmaSeneblisa da Tamaris mefobis dros, qveynis sabrZolo warmatebebma da brwyinvale miRwevebma ekonomikasa da kulturaSi saqarTvelo uZlieres saxelmwifod aqcia. Tamaris mefobis dros saqarTveloSi gauqmebuli iyo sikvdiliT dasja. swored am periodSi daiwera rusTavelis genialuri “vefxistyaosanic”.
XIII saukunidan iwyeba mongolTa saukunovani batonoba da Temurlengis gamanadgurebeli Semosevebi.  XV s. saqarTvelo daiSala samefo-samTavroebad. qveyanas dasavleTidan Turq-osmalTa uZlieresi saxelmwifo gaumezoblda, romelmac saqarTvelo sabolood moswyvita dasavleT evropas. samxreT-aRmosavleTiT ramdenime Turqmanuli saxelmwifo Camoyalibda, xolo CrdiloeTidan kavkasias ruseTi moadga. XVI-XVIII ss. qarTuli samefos samTavroebi TavganwirviT ibrZodnen damoukideblobisaTvis. iran-osmaleTis dausrulebeli omebi  anadgurebda qveyanas. XVIII s. miwuruls erekle II bevrs ecada, aRedgina qveynis erTianoba, magram man es mxolod qarTlsa da kaxeTSi SesZlo da isic droebiT.
1783 wels georgievskis xelSekrulebiT, aRmosavleT saqarTvelo ruseTis mfarvelobaSi Sevida, 1801 wels ki ruseTma qarTl-kaxeTis samefo gaauqma da Tavis imperias SeuerTa. sul male dasavleT saqarTveloSic da mTels kavkasiaSi ruseTis koloniuri reJimi damyarda.
1917 wlis ruseTis revoluciis Sedegad droebiT ganTavisuflebuli saqarTvelo bolSevikebma daipyres. srul damoukideblobas qveyanam mxolod sabWoTa kavSiris daSlis Semdeg miaRwia.
1991 wlis sabWoTa putCisa da ssrk-is daSlis Semdeg, saqarTvelom kvlav moipova damoukidebloba (oficialurad gamocxadda 1991 wlis 26 maiss).  - 1995 wels saqarTvelom axali konstitucia miiRo da saprezidento respublikad gamocxadda.

tradiciebi da zne-Cveulebani
ganumeorebelia saqarTvelos rogorc kuTxuri, aseve saerTo tradiciebi, Tvisebebi da zne-Cveulebani.
yvela qarTvelisaTvis stumari dResac RvTisaa, stumris gamaspinZlebasa da qarTul sufras ki Tavisi mkacrad dadgenili wesi da rigi aqvs da misi aRsruleba sufris TiToeuli wevris, upirvelesad ki sufris warmmarTvelis _ Tamadis movaleobaa. zogierTi qarTuli tradicia TandaTan daviwyebas mieca.

dResaswaulebi
axali weli  1 ianvari
dedis dRe  3 marti
damoukideblobis dre  26 maisi
konstituciis dRe 24 agvisto
siyvarulis dRe

religia
araqristianobis periodSi qarTvelebi Tayvans scemdnen erovnul RvTaebebs. ax.w. pirveli saukuneebidanve, saqarTveloSi vrceldeba qristianuli moZRvreba. 337 wels mefe mirianis dros, mociqulTa sworis wminda nino kapadokielis qadagebiT, qristianoba saxelmwifo religiad cxaddeba. V s. gamocxadda qarTuli eklesiis avtokefalia.
qarTvelebis didi nawili marTlmadidebeli qristiania, arian kaTolikebic – umetes wilad samxreT saqarTveloSi da islamis aRmsareblebi - ZiriTadad aWaraSi. amdenad qarTuli marTlmadidebuli eklesiebis gverdiT sinagoga  da meCeTic gvxvdeba.



qristianuli dResaswaulebi
xareba
qristeSoba - 7 ianvari
mirqma
lazars SabaTi-qebai da didebai qarTulisa enisai
bzoba
aRdgoma
aRdgomis orSabaTi
amaRleba
sulTmofenoba
feriscvaleba
RmrTismSobloba
jvarTamaRleba
mcxeToba-sveticxovloba - 14 oqtomberi
naTlisReba - 19 ianvari
mariamoba - 28 agvisto
giorgoba - 23 noemberi


kultura
saqarTvelo ori didi kulturis - aRmosavlurisa da dasavluris - gzagasayarze mdebareobs. amitomac qarTuli kultura aRmosavluri, dasavluri da adgilobrivi tradiciebis erTgvar nazavs warmoadgens.  amaze mowmoben arqeologiuri gaTxrebis Sedegad napovni antikuri xanis arqiteqturuli Zeglebic.  antikurma xanam dagvitova sasaxleTa, cixe-simagreTa da qalaqTa naSTebi (ufliscixe, armazi, urbnisi, vani da sxv.), oqromWedlobis, keramikuli warmoebis, mozaikuri mxatvrobisa da xelovnebis sxva dargTa SesaniSnavi nimuSebi.
qarTuli eklesiebis mTavari stilia bazilika da centraluri gumbaTi. uZvelesi bazilikebi IV-VI saukuneebiT TariRdeba, centraluri gumbaTis stili ki VI saukuneSi gabatonda da ganviTarebis umaRles wertils XI-XII ss. miaRwia.
originaluri, harmoniuli da mravalxmiania qarTuli musika Tavisi sagaloblebiT, xalxuri da qalaquri folkloriT, xolo qarTuli cekvis sinatife qarTul yofasa da tradiciebze migviTiTebs.

Комментариев нет:

Отправить комментарий